Jonnihood on lapse arengu etapi loomulik osa. Maailma avastavad tegelased on lihtsalt nii pisikesed ja ei oska ennast väljendada ja oma vajadustest märku anda ning sellest tuleneb ka nende emotsionaalne väljendusviis, reageerimine. Väljendusviis võib esineda erinevates olukordades ja olla väljakutseks nii pisikestele tegelastele kui ka nende vanematele. Anname hea meelega mõned kasulikud nipid, mis meie lastehoius on toiminud, kuidas jonniga hakkama saada, et olla abiks lapsel emotsioonide õppimisega, neid paremini juhtima.

1. Ole rahulik ja kannatlik

• Emotsionaalne tasakaal: Näita oma rahu ja kannatlikkust isegi siis, kui laps on väga emotsionaalne. Lastele on oluline näha, et nende vanemad suudavad jääda rahulikuks ja tasakaalukaks.
• Hinga sügavalt: Kui olukord muutub pingeliseks, hingake sügavalt ja arvestage, et rahu säilitamine aitab luua rahulikuma keskkonna.

2. Kuula ja tunnusta tundeid

• Emotsioonide tunnustamine: Näidake lapsele, et mõistate tema tundeid. Öelge näiteks: „Ma näen, et oled väga vihane“ või „Sa oled praegu tõeliselt pettunud.“ Sa võid arvata, et see pisike tegelane ei saa aru, kuid usu, et järjepidavus on see mis toimib – jää endale kindlaks igal korral, kui selline situatsioon tekib, säilitades rahu.
• Empaatia: Näidake üles empaatiat ja proovige mõista, mis võiks olla jonnimise taga, olgu need siis väsimus, nälg või tähelepanu soov.

3. Pakkuge valikuvõimalusi

• Valikute andmine: Kui võimalik, andke lapsele valikuvõimalusi, mis annavad talle tunde kontrollist. Näiteks „Kas soovid mängida sinise või rohelise mänguasjaga?“
• Konstruktiivne valik: Valikud peaksid olema piiratud ja kontrollitud, et vältida ülekoormust. 

4. Järjepidevus ja rutiin

• Selged reeglid: Seadke kindlad reeglid ja olge nende järgimises järjepidev. Lapsed tunnevad end turvaliselt ja saavad aru, mida oodatakse – neile päriselt meeldib rutiin..
• Igapäevased rutiinid: Rutiinid aitavad luua stabiilsust ja vähendada ärevust, mis võib põhjustada jonnimist. Näiteks kindel aeg söömiseks, magamiseks ja mängimiseks. Igapäevase rutiini järgimine aitab kaasa ka sujuvamaks harjutamiseks lastehoius. 

5. Suunake energiat positiivselt

• Energia laadimine: Pakkuge lapsele aktiivseid tegevusi ja mänguaega, mis aitab tal oma energiat paremini jaotada.
• Loovtegevused: Loovtegevused, nagu joonistamine või mängimine, võivad aidata lapsel oma tundeid väljendada ja rahuneda.

6. Positiivne tugevdus

• Tunnustamine: Kiitke last, kui ta käitub hästi või suudab oma emotsioone paremini juhtida. Positiivne tagasiside motiveerib last soovima käituda paremini.
• Auhinnad ja kiitus: Väiksed auhinnad või kiitus võivad aidata lapsel aru saada, et positiivne käitumine on soovitav. Auhind võiks olla emotsionaalsemat laadi, nagu naerunäoga kleebis 🙂

7. Õpeta emotsioonide reguleerimist

• Emotsioonide sõnavara: Aidake lapsel õppida, kuidas nimetada oma tundeid ja rääkida neist. Näiteks „Ma tunnen end kurvalt“ või „Ma olen väga vihane.“
• Rahu meetodid: Tutvustage lapsele rahunemisvõtteid, nagu sügavad hingetõmbed või rahuhetked, et aidata tal oma emotsioone paremini kontrollida.

8. Otsige toetust kui vajalik

• Professionaalne abi: Kui jonnimine muutub pidevaks ja häirivaks probleemiks, kaaluge nõu küsimist lastepsühholoogilt või perenõustajalt, kes saab anda spetsialiseeritud juhiseid ja tuge. Selline pöördumine ei ole kindlasti häbiasi.

Kokkuvõttes on jonnimisega toimetulek emotsionaalselt küll raske, kuid see on oluline osa lapse arengust. Proovige kindlasti kasutada igapäevaelus meie poolt soovitatud strateegiaid. Meie usume LUFF’is, et  saate aidata lapsel õppida oma emotsioone paremini juhtima ja toetada tema üldist heaolu ja arengut just läbi enese suhtumise ja reaktsioonide.